Kui hea on olla kahe lapse ema

Aeg läheb lihtsalt nii kiiresti, kui kodus on üks väike imik. Mul tegelikult on hetki olnud küll, kus saaks rahulikult blogida, aga millegipärast olen oma aega teiste ebaoluliste tegevuste sisustanud. Täna vlogi töödeldes ikkagi mõtlesin, et võtan kokku end ja kirjutan natuke meie elust ja olust samal ajal, kui vlog üles laeb. Ma otsustasin nüüdsest lihtsalt blogis lastele viidata tähtedega, kuna ma ise pole suutnud mõelda armsat hüüdnime tütrele, see printsess oli suht ühekordne asi, kuna päris niisama tita ma ka siia kirjutada ei tahtnud 😀 Kodus me tegelikult teda titaks kutsumegi, kuna nii saab poja ka aru kõige paremini ja seda sõna oskab ta ka ise kasutada. Teeme nii, et poja on T ja tütreke on S. Kes vloge vaatab, teab nende nimesid niikuinii (nüüd uues vlogis mainin ka tütre oma).




Meie elu on hetkel ääretult ilus. Ausalt. Ma olen (enamus ajast) niii õnnelik ja ma ütlen teile siiralt, et teist korda emaks saada on palju lihtsam. Ma ei tea, kas asi on meile sobivas väikses vanusevahes lastel või selles, et S-i iseloom on palju rahulikum, aga no see kõik toimib meil suurepäraselt. Pojal ei ole mingit kadeduseussi sees vaid on väga hoolitsev ja armas oma pisiõega. Käib teda paitamas, kallistamas, musitamas ja samas ka mind õpetamas, kuhu ja millal ma titat tuttu pean panema :D. T on käinud terve aja ikkagi sõimes edasi, sest ta ise on seda tahtnud, Talle tõesti meeldib seal käia, hommikul hakkab ise end riidesse panema ja rühma jõudes jookseb kohe mängima, meile ainult öeldes taa-daa ja lehvitades :D. See on ka arvatavasti mulle selle perioodi nii lihtsaks teinud, kodus olen ma päeval ikkagi ainult ühe lapsega ja õhtuti on ju Indrek ka kodus, ehk siis on meil piisavalt tähelepanu jagada mõlemale lapsele.




Mul ei ole tekkinud erilist stressi ja seda emotsioonide kõikumist. Ma saan päris hästi magada, kuigi natuke on endiselt harjumatu nendeks öisteks söötmisteks üles ärgata (õnneks on neid paljuuu vähem, kui T-ga oli, kui ta rinda ainult sai). S sööb öösel max 3 korda, üldiselt ikkagi 2 korda, mis on väga mõistlk ja ma ei palugi, et ta üldse öösel ei sööks. See öine söömine on talle kasulik ja ka mulle, sest nii ei kao piim ära.

Ma tunnengi, et väikse vanusevahega laste saamine oli megaõige otsus, ma näen, et neil tekib see tugev õe-venna side ja loodetavasti saavad nad elulõpuni nüüd head sõbrad olla tänu sellele, et väiksest saati on lähedased olnud. Pluss mõne aasta pärast on meil Indrekuga juba palju kergem, kuna siis lapsed lõbustavad juba teineteist ja mängivad omavahel. Ühesõnaga jah, nii tore on olla kahe lapse ema, süda on armastust täis ja ma vist ei saakski oma eluga rohkem rahul olla!



7 Replies to “Kui hea on olla kahe lapse ema”

  1. Mul on lastel 2a vahe. Purustan su roosa mulli nüüd, aga niikaua kuni pisem on tita ongi lihtne, aaaga kui pisemal on ka jalad all ja tal hakkab olema ligipääs suurema asjadele hakkab ‘lõbus’ osa peale. Lootsin ka, et nad hakkavad koos mängima, aga reaalsus on paraku teine. Pidevalt on vaja vahendaja olla, sest ühel on just sedasama mänguasja vaja mis teisel käes on, alati ei oska nad sõnadega asju ajada jne jne jne. Eks nad juba vaikselt õpivad koosmängimist ja kooseksisteerimist, aga kahjuks see ainult lilled ja liblikad ei ole 🙂

    1. Ega mul erilist roosat mulli polegi, pigem naudingi kuniks seda ilusat aega on 😂 aga jahh, ega igat pidi on raske lastega, kas neid on üks, kaks või rohkem.. ja kas nad on samavanused või mitte 😄

  2. Olen kuulnud, et imetamise ajal ei soovitata tatoveeringut teha. Kas su tatoveerija ka konsulteeris sinuga sel teemal? 🙂

    1. Ma isegi ei maininud tegijale, sest olen ise teadlik et see ei mõjuta piima mitte kuidagi. Mõni ütleb et vb tint ei jää nii hästi peale (nagu ka mõnel juuksevärv ei jää imetades), aga ma olin nõus sellega riskima 😀

  3. Nii tore on lugeda, et kohanemine on läinud hästi ja elu on ilus! Eriti vahva, et nii julgelt igal pool kohe titaga ringi ka käite. Ise esmakordse emana tekitab kusagile kaugemale/pikemaks ajaks minek ikka kõhedust. Tuleb eeskuju võtta!

    Lisaks veel mitte päris teemakohane küsimus. Kuidas T unega on? Kas uue tita tulekuga on ta kolinud oma tuppa magama? Või on juba pikemalt kenasti oma toas oma voodis maganud? Kuidas harjutamine läks?

    1. Hea küsimus une kohta! Ma peaks vist sellest pikemalt ka kirjutama, aga muidu hetkel magab ta pool ööd enda voodis ja siis ärkab ja tahab meie vahele tulla magama tita nutt teda õnneks ei ärata 😉 oma voodisse jääb hea meelega magama aga neid öid kus ta terve öö oma voodis magab, tuleb ette umbes korra kuus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga