Prääniku teine sünnipäev

Ulme, aga 17. märtsil sai minu kullatükk juba kaheaastaseks! Alles ta mul sündis (okei, mitte väga alles, kuna ma tegelikult ei mäleta enam seda aega nii hästi, kui tahaksin) ja juba on ta niiii asjalik! Me mõtlesime pikalt, kuidas sel aastal suure lasteaiapoisi sünnat pidada, aga ikkagi otsustasime, et teeme veel see aasta kodus ja see oli täitsa õige otsus.




Taco oli õnnelik, et kõik kingid tulid pappkarpides ja muidugi karbid sai ta endale pesadeks paariks päevaks 😀

Präänikul on suht tihti selline tuju, kus ta ei taha minna õue või ei taha minna kuhugi sõitma ja siis mõtlesimegi, et ehk oleks parem teha kodune sünna, kuna talle oma tuba väga meeldib ja oma mänguasjad ka. Veel toredam lahendus oli see, et samaks päevaks saime kutse Prääniku lasteaiakaaslase sünnipäevale, mis toimus mängutoas! Ehk siis hommikul läksime sinna tähistama ja poja sai mängida, hullata, ning pärast lõunauinakut tulid juba meile külalised. Laupäeval tähistasime perega ja pühapäeval tulid meie sõbrad külla. Mõlemad sünnipäevad möödusid niiii toredalt ja ma olen eriti õnnelik, et sain kodus rahulikult dressides olla samal ajal, sest noh, lõpurase ja muud hädad eksole :D.

Järgmine aasta, ma usun, peame kindlalt juba mängutoas ta sünnipäeva ja siis on juba rahvast ka keda kutsuda rohkem. Sel aastal oleks mängutuppa saanud ainult lasteaiarühmast kutsuda lapsi, aga haiguste perioodil niikuinii palju neid poleks tulnud ja rohkem meil sõpradel väga lapsi pole 😀 minu mõnel sõbrannal  on, aga ka nemad olid Prääniku sünnipäeva ajal haiged.. Ja noh mängutuba rentida täiskasvanute jaoks on vähe mõttetu :D.

Kui kedagi huvitab, mida me Präänikule sünnipäevaks kinkida lasime, või et millega üks kaheaastane siis mängib – LEGO duplo :D. Nägu on puhta maasikane ja parem silm veel taastus silmapõletikust, mis ta lasteaiast koju tõi 😀




Need on lihtsalt nii head kujutlusvõimele ja kuna kõik komplektid sobituvad omavahel ka kokku, siis on hea lasta kõigil neid kinkida. Muidugi nüüd ma tunnen, et meil on neid liiga palju ja Indrek pani reaalselt need kõik kokku ja viis kontorisse – ehk siis nüüd on kontor legotuba ja Prääniku tuba on muudeks mänguasjadeks 😀 Ise kinkisime talle mänguköögi ja nõud (mida ta ka arrmastab ja koguaeg teeb seal süüa, neil on lasteaias ka ja talle väga meeldib) ja nukuvankri koos nukuga. Nuku kinkisime juba ka selle harjumiseesmärgiga, et tal oleks tita jaoks kogemus. Ja ta niii armsasti hoolitseb oma tita eest! Paneb teda tuttu, annab talle pudelit ja jalutab vankriga – eile käisime õues ka sellega jalutamas ja täna juba rallis nukuvankriga ukse juurde, tahtis titat ka lasteaeda kaasa võtta 😀 Lõpuks leppis sellega, et emme siis kodus hoolitseb tita eest, kuni poja lasteaias on.

Ühesõnaga, ulme on ikka mõelda, kui ägeda poisi me siin kodus oleme üles kasvatanud. Lasteaias oli arenguvestlus ka ja kasvataja ütles samuti, et Präänik on niii seltsiv ja sotsiaalne ning sõnu tuleb ka aina rohkem – nii tore on näha arengut ja kui lõbus on oma lapsega vestelda!! Ta muidugi väga puhtalt veel kõike ei räägi, aga ma juba ammu tunnen, et ma ikkagi saan selle väikse poisiga juttu ajada ja no kui uskumatult lahe tunne see on! Ja see nukutita eest hoolitsemine tekitab minus nii palju rõõmu, sest see näitab, kui hea suur venna temast tuleb 🙂



2 Replies to “Prääniku teine sünnipäev”

    1. Käib potil siis, kui tahab – lasteaias rohkem 🙂 ei hakka enne soojasid ilmasid mingit treeningut tegema, kuna õue hetkel niikuinii ei taha ilma mähkuta lasta ja öösiti ta samuti veel ei oska ärgata selleks, et minna vetsu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga