Kõik, mida sulle sünnituse* kohta ei räägita

Ei, ma ei ole veel sünnitama läinud, aga ma jäin eile mõtlema kõige selle peale, mis mind uuesti ees ootab ja mu peas tiirles nii palju asju, mida ma tegelikult enne esimest sünnitust ei teadnud ja kui aeg käes oli, mõtlesin endamisi, et wtf, mulle keegi küll midagi sellist ei maininud :D. Tegelikult on enamus punktid sünnitusjärgse olukorra kohta, aga pealkiri oleks lihtsalt muidu liiga pikaks läinud :D. Ma arvan, et siia peaks ka panema disclaimeri, et TMI (too much information) ja et lastele vist pole sobilik lugemine. Samuti ka ei taha ma jubedalt kedagi esmarasedat/tulevast esmarasedat ära hirmutada, pigem just ettevalmistada. Muidugi ka kõikkk sünnitused on erinevad ja ka see nimekiri minu mõtetest võib olla teistel hoopis teistsugune, probleemid ja mured ja rõõmud – kõik on individuaalne!! See, et mul sellised asjad kehaga toimusid, ei tähenda, et ka sul kindlalt toimuvad! Sul võib palju leebemalt minna 😀

Aga alustagem siis.




Sünnitusjärgsed emaka kokkutõmber imetamise ajal

https://www.parents.com/pregnancy/giving-birth/stories/epidural-or-drug-free-birth/

Kui sa arvasid, et tuhudega on koos sünnitusega lõpp, siis sa eksid. Nimelt esimesed nädal-kaks jätkuvad need toredalt ka imetamise ajal. Ma mäletan nii hästi, kuidas mul polnud reaalselt aimugi, mis mu kehaga toimub. Iga kord, kui imetama hakkasin, tahtsin oksendada, kõht hakkas nii valutama ja täpselt nagu oleks jälle sünnitama hakanud. Kuumahood käisid üle keha ja no väga rõve oli olla. Siis ämmakaga rääkides sain alles teada, et need on emaka kokkutõmbed, ehk siis imetamine aitab kõhul tagasi lamedamaks minna ja emakal väiksemaks. See on muidugi hea, et imetamisest sulle endale ka mingi kasu on ja kiiremini vormi saad, aga no sellist asja poleks osanud oodatagi :D.

Veritsemine pärast sünnitust

No seda punkti arvatavasti kõik teavad, AGA, kas te teadsite, et 6-8 nädalat PÄRAST sünnitust hakkad uuesti veritsema? Mina juba helistasin oma naistearstile, et no misasja, menstruatsioon ei pidanud ju imetamise ajal nii vara tagasi tulema, et miks ma nüüd siis niimoodi jälle veritsen. Siis lohutaski, et see on sünnitusjärgne emaka puhastumine jällegi, kuigi enne seda mitu nädalat juba sa enam ei veritse, siis see tuleb umbes nädalaks tagasi.

Vann ja istumine pärast sünnitust pole lubatud

Istumise kohta ma ei oska öelda, kas see on kõigil nii – minul oli palju õmblusi ja võibolla seepärast ei tohtinud ma kaks nädalat istuda (ja ega väga ei saanud ka, üldse tagumikule toetamine oli suur piin :D). Aga vann on tegelikult keelatud vist lausa kaks kuud pärast sünnitust, ma enam täpselt ei mäleta. Ja ma tean päris paljusid, kes rahumeeli pärast sünnitust vannitavad – tegelikult oled sa sealt alt veel pisikutele ja bakteritele liiga avatud ja soojas vees leotamine ei ole hea mõte. Niiet esimesed kuud pärast sünnitust laske meestel beebisid vannitada!

Rindade lekkimine ENNE sünnitust



Sellega polnud ma samuti kursis, aga mõlema rasedusega on minu rinnad hakanud piima tootma juba umbes 20-ndast rasedusnädalast 😀 TMI, ma tean. Aga jah, rinnapadjad tuleks varuda juba enne sünnitust, sest hommikuti mingi plekiga ärgata pole ka just meeldiv :D. Esimese raseduse ajal polnud mul sellest aimugi ja ka arutasin siis naistearstiga, kes ütles, et see pigem on hea märk sellest, et kui laps ilmale tuleb, siis piimaga probleemi ei teki – minul ei tekkinudki. Küll aga ei tohi seda piima välja pigistada raseduse ajal! See võib anda rindadele mõista, et laps on juba sündinud ja ternespiima enam toota pole vaja, siis jäävad lapsel esimestel päevadel väga vajalikud toitained võibolla saamata!

Vetsu veepudel kaasa!

See on rohkem selline postpartum nipp kui mingi teadmine, aga veepudel vetsus käies on elupäästja! Kui just käsidušši kodus pole. Nimelt algul pissil käies võivad ka mikrohaavad kipitada, isegi kui õmblusi pole ja pühkida niikuinii ei tohi, niiet kannadki alati veepudelit kaasas ja samal ajal valad vett, mis siis ühtaegselt ka puhastab kõik ära, sest mingi seebiga sa end ka alguses sealt pesema ei hakka :D. Ma mäletan, et ma olin perepalatis ja tahtsin väga vetsu minna ning siis uurisin sõbrannadelt, kes juba olid sünnitanud ning nii sain ka selle nipi teada. Koju minnes oli wc-s täidetud veepudel must have päris kaua aega, võibolla isegi kauem kui oleks pidanud, sest mu enda hirm oli nii suur :D.

Rinnapadjad on vahel saatanast!

https://www.apotheka.ee/breastfeeling-rinnapadjad-n60-pmm0141504ee

Okei, enamus ajast on nad elupäästjad, aga APPI, kui sul peaks olema kas mingi kreem, mille tõttu rind kleepub imetamise algul padja külge või kui sul pole kreemi rinnal ja lihtsalt tänu piimale rind kleepub – see on põrguvalu!! Imetamise algus on üldse üks meeletult raske periood ja kui lõpuks see piim rindadesse tuleb ja su rinnad on kivikõvad ning valusad, siis viimane asi, mida sa tahaks, on nagu nibudelt plaastrite ära tõmbamine…

See sünnitusjärgne seljavalu…




Tegelikult kui loogiliselt mõelda, on ju ilmselgelt pärast sünnitust räme seljavalu. Aga millegipärast räägitakse pigem ainult rasedusaegsest seljavalust. Minul oli kõige hullem aeg ikkagi pärast sünnitust – see raskus, mis sul eest ära langeb, on ju tohutu! Natukenegi kummardamine mähkme vahetuseks, põlvitades vanni kohal last vannitades, kükitades – iga tegevusega

Konstantne nutmine

No ausalt, ma mõtlesin, et ma olen juba segi peast, sest ma lihtsalt ei saanud enam isegi aru, miks ma nutan. Iga väiksemgi muudatus ajas nutma ja seda ikka päris pikalt. Ma arvan kõrvalt vaadates oligi veider, aga tegelikult on see täiesti normaalne! Need hormoonid lihtsalt möllavad jubedalt. Samamoodi ka see, kuidas keha temperatuuri tajub, muutub alguses väga. Üks hetk on megapalav, teine hetk värised külmast. See hull higistamine oli küll rõve alguses ja no koguaeg tundsin nii, et oleks vaja jälle pesus käia või selline rõve oli olla lihtsalt :D.

Juuste välja langemine

See on vist ka natuke tuntum asi, aga jah, umbes kolm kuud pärast sünnitust hakkavad juuksed ikka korralikult välja kukkuma – ma arvan enamus naisi ongi mõelnud, et nüüd jäävad kiilaks 😀 Aga õnneks mingi hetk see väljalangemine lõpeb ära ja tegelikult minul läksid juuksed suht kiirelt ilusaks tagasi, aga jah see vahepealne olukord oli hirmutav!




Mis tuli teile üllatuseks sünnitusjärgsel ajal? Kas miski oli jällegi üllatusena kergem, kui arvasid?

16 Replies to “Kõik, mida sulle sünnituse* kohta ei räägita”

  1. Emaka kokkutõmmete kohta niipalju, et paljudel esmasünnitajatel neid ei esine, mida rasedus edasi, seda hullemaks läheb, esimesega mul polnud, teisega aga kyll. See aga selline, et kuidas keegi talub, mina nt. ei võtnud kordagi isegi paracetamoli selle valu pärast.
    Nutmisega oli mul peale esimest synnitust täpselt nii nagu siin kirjeldatud ja seda kartsin ka peale teist sünnitust, et nii nõme aeg-nutan ja naeran vaheldumisi. Mees kùsis mis viga? Ma ei tea! Täpselt nii oligi, ei teadnud mis nutma ajas…igatahes hästi nõme aeg. Peale teist sünnitust seda aga ei tulnud ja ma olin nii rõõmus, tundsin et olen emotsionaalselt palju tugevam ja see oli nii mõnus tunne, oli selline enesekindel olla😁. Näis kuidas nüüd peale kolmanda sünnitust on🤨.
    Kes sünnitanud korduvalt võiks siin kommenteerida kuidas neil nede nutuhooghdea oli, kas on olnud see esmasünnitusega hullem kui edasistega😊.

  2. Oi seda lugedes tundub, et minul läks ikka palju kergemini. Nii tubli oled ja loodan, et seekord läheb sul ka natuke lihtsamalt kõik. Aga minul on vist ka kõige raske imetamine (mul pisike saab ülehomme 6 nädalaseks) ja teeb mind üliemotsionaalseks. Kui ta mängib seal rinna otsas ja toitmine võtab tund aega aega või kui ta kurku tõmbab ja hingata ei saa, siis tahaks lihtsalt end vetsu luku taha panna ja ûksi nutta 🙁 nùùd avastasin enda jaoks lahenduse ja pumpan 2/3 toidukordadest välja ja annan rinnapiima pudelist. Natuke tùùtu on aga vaimselt ja fùùsiliselt palju kergem! Ei taha talt ju rinnapiima ära ka võtta ainult sellepärast, et minul kergem oleks.

    Päikest!

  3. Mul ei olnud üldse nii hull sünnitusjärgne aeg ega ka sünnitus 😀

    Rinnad ei lekkinud enne ja ka tegelikult piima oli vähe, et paisu ei tekkinud ja imetada saingi vaid 2 kuud.

    Kõie hullem oli emaka kokkutõmed. Neist ma ei teadnud ja kui esimest korda oli, see oli ikka julm. Ma kartsin, et äki midagi valesti ja suren maha (suht lähi ajal siis oli uudistes, et üks naine suri, sest mingi platsenta tükk tekitas veremürgituse).

    Istuda sain kohe (õmbluseid ei olnud), seega ka wcs käimine oli probleemideta.

    Veritsus lõppes ca 2ndl peale sünnitust ja kohe hakkas regulaarne menstruatsioon pihta. Seda 6-8 ndl hiljem veritsust mul küll polnud. Olin arvestanud, et pikalt ikka tuleb korralikult verd.

    Juukseid tuleb ka korralikult jätkuvalt peast, kuigi üle aasta on sünnitusest möödas. Ja siis need beebijuuksed on nii totakad, kuna ei saa kuidagi kinni panna.

    Inimesed ikka nii erinevad 😀

  4. Ma olin sünnituse enda jaoks mõelnud nii ilusaks, aga tegelikult kujunes see parajaks põrguks. Lugesin huviga su postitust, kui mina näiteks ei tundnud ühtegi punkti enda puhul kehtivat. Mul oli ka korralikult õmblusi, pissimine õnneks valus polnud, aga no pesin puhtaks end ikka absoluutselt peale igat tualetis käiku. Istuda vist jah esimene nädal otse tagumikule ei lubatud. Sûnnitusjärgse perioodi üle ei oska jah midagi kurta. Aga no see sünnitus ise oli paras jubedus, loodan, et nüüd teisega ikka tuleb ilusam 🙂

  5. Istumise kohta kuulen küll esimest korda 😳. Istusin juba samal päeval voodi peal ja tooli peal enamus ajast. Pikali olin vähe aga kôndida eriti ei suutnud. Eriti jube oli see kui sünnitusjàrgsel päeval tõusin voodist püsti ja hakkasin wc poole jaluatama ning järsku oli põrandal väga suur vereloik mis ehmatas ikka väga ära. Veepudelist kuulen ka esimest korda, et veega loputada. Kasutasin juba samal päeval tavalist wc paberit, aga õmblusi ka muidugi ei olnud. Ilmselt oleneb inimesest ka kes hiljem õpetussõnu jagab, üks räägib ühte juttu ja teine teist 😄
    Sünnitasin väga noorena (juba 15) ja ei teadnud isegi midagi valuvaigistitest mida saab sünnituse ajal paluda. Kannatasin seda põrguvalu ja mõtlesin, et suren maha ka ning viimaseks lapseks see jääbki. Nüüd hakkan 23 saama ja tuleb juba teise lapse soov vaikselt peale. Nüüd vähemalt tean, et ei pea nii palju piinlema ning valuvaigistavad võimalused on ka olemas.

  6. Mul soovitus vanni osas, Luma vann koos jalgadega:) super lahendus, saab kasutada hiljem ka ilma ja disanilt on ka väga ilus. Imelist ootusaja lõppu😊

  7. Sünnitus ise oli täiesti tehtav ja kuidagi valugi ununend 😂 sinuga sarnaselt on aga järgnev kuu nii hästi meeles ning kordades hullem kui sünnitus ise. Emakakokkutõmbed- kestsid küll mingi nädalakese, aga olid tõesti sama valusad nagu sünnitusel😩 Veritsus-(appiii kui tüütu) kestiski reaalselt 8 nädalat ja peale seda hakkasid regulaaselt päevad- nii et mina saingi reaaselt ainult 9 kuud “päevadevabadust” nautida. Sarnaselt sulle oli ka mul üsna palju õmblusi, mis lasid ainult lamavas asendis olla, vetsus käimine/jalutamine/seismine- kõik oli välistatud tegevus, sest tundus, et kogu raskus langeb alumisele korrusele ja mu “vadseidsei” lihtsat läheb pooleks 😂 aah ja vetsus käisin veepudeli/käsidushiga julgelt terve kuu, sest ma kartsin midagi seal all ära lõhkuda. Kokkuvõtteks olin nii lootusetult hädas endaga, nutsin, veritsesin, valutasin ja olin pikka aega nii jõuetu. Samas beebi olemasolek aitas kõigega hästi hakkama saada ja lasi mul natuke aega puhata ja elu üle järele mõelda. Nii et jõudu ja jaksu kõigile emmedele!! Parim aeg elus 😂👌Tegemist oli esimese lapsega, teise aktiivse prääniku kõrvalt oleks abita küll raske hakkama saada, tugi on oluline!!

    1. Aa ja soovitan osta korduvkasutatavad rinnapadjad, võib olla imavus natuke väiksem, kuid palju pehmemad ja nibusõbralikumad. 🙂

      1. ma kuulnud nende kohta, et nad ikka jubedalt väheimavad. mul alguses oli see lekkimine nii jube et samal ajal kui toitsin, panin teisele rinnale lihtsalt pudeli alla kogumiseks 😀 et nendest taaskasutatavatest poleks väga tolku olnud :/ aga ma arvan et kui esimesed kuud möödas, siis võtan need kasutusele! Siis seda lekkimist juhtus harvem

  8. Peale esimest sünnitust olid kõik samad mured olemas. Peale teist aga mitte ühtegi. Mul oli kahe sünnituse vahe 2a. Kehal oli kõik meeles ja hästi kohanenud. Sünnitus ise juba esimesest valust kuni lapse sünnini kestis ainult 1,5h, haiglasse jõudes oli tüdruku pea juba näha. Seega ei pruugi sul seekord eriti midagi viga olla.

  9. Appi 😄
    Mul vist läks siis ikka väga lebolt. Olen nõus et sünnitusjärgne periood oli raske, agaa sellesmõttes, et laps tuli ju ilma kasutusjuhendita – miks ta nutab?!? Miks ta ometi ei maga?!? Appiii.
    Postituses kirjeldatud punktid on õnneks väga võõras teema.
    Üldse mul vist kuidagi vedas, algul hirmutati rasesusega, et küll sul on halb et kuum suvi ja lõpus läheb raskeks ja plapla jaa noo muidugi ma arvasin et lähebki ja põdesin ette ja jätsin asju tegemata sest arvasin et ala ma ei saa sinna v tänna tulla sest ma sellels hetkeks megarase ja vaevalt matkata suudan vms. VIGA!! Mul oli algusest lõpuni kõik tiptop. Okei jah jalanõusid pidin pika kingalusikaga jalga panema, aga see oli ka kõik.
    Siis kõik hirmutasid sünnitusega, okei seda ma veidi pelgasin, aga otseselt ei kartnud ka vms, sest ma ei teadnud ju mis mind ees ootab, et mis see valu endas kujutab, seega ma nagu ei osanud midagi karta. Teisega nüüd juba teaks mis valu ees ootamas on ja põdemine tundub loogilisem kui esimesega…ütleme nii et meeldiv see just ei olnud…tuhu ajal oli küll nats elu isu otsas, samas järgmine hetk juba naljatlesime seal. Sünnitasin haiglas kus epiduraali võinalus puudus, aga ma ei teagi kas oleksin sellist varianti kasutanud kui võinalus oleks olnud? Vist mitte, sest ma arvasin et laheb veel hullemaks ja vb siis.. aga ei läinud 😄
    No ja siis kui ma ütlesin et mul rasedus ikka mega lebolt kulgend, siis paar inimest ütlesid, et jah rasedus ja sünnitus on tehtavad aga taastumine on kōige hullem. Vot sellest ma ei saanud selle postituse lugemiseni aru😄 mul reaalselt polnud midagi viga, lihtsalt nagu vererohked päevad oleksid olnud ja kõik. Imetamisega ka null probleemi. Läks vist hästi 😄😄

    Aga nt õhtu enne sünnitust hakkas mul selg õrnalt valutama ja ma arvasin et hehe noh see on siis nüüd see kauaoodatud rasedusaegne seljavalu, et kõht ka juba nii suur et hakkab seljale. Ma ei osanud arvata et sünnitusvalu on alaseljas ja ma ei tea kus. Ma reaalselt arvasin et sünnitus on valus, sest tuss rebeneb 😄😄😄

  10. Mina olen see õnnelik naine kelle jaoks sünnitamine polnud absoluutselt valus, pigem ebamugav ja seda ka rohkem esimese sünnituse ajal, kuna siis oli keha rohkem pinges. Ma küll enne teist sünnitust mõtlesin, et äkki ikka oli valus ja ei mäleta, aga sünnitusel veendusin, et ikka pole valus. Aga see vastab küll tõele, et iga sünnituse järgselt need emakakokkutõmbed lähevad valusamaks, peale teist olin ikka hambad ristis krampis kui kokku tõmbas 😛 ja seljavalu mõlemaga olnud, ja juuksed ka langenud alates beebi 3 kuuseks saamisest ja 6nda elukuuni, hetkel viimane beebi 5 kuune näis kas sel korral ka 6kuu paiku kinni jäävad, vahepeal harja pujastades mõtlen küll, et kuidas midagi pähe jääb 😀 aga Sulle ilusat ootusaja lõppu ja loodan, et seekord läheb kõik ladusamalt 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga