Kuidas mul avastati kolmanda staadiumi lümfivähk

Ütlen alustuseks, et ma olen ehe näide sellest, kuidas sümptomeid guugeldades võib sul tõepoolest ollagi vähk :D.

Ma mäletan siiamaani nii hästi, kuidas novembri kuus koolis alla puhvetisse kõndides, hakkasin ma sõbrannaga nii kõvasti naerma, et kallutasin pea taha ja sõbranna hakkas mu kaela imelikult vaatama. Küsis, et misasi mul seal rangluu peal on. Ma polnud ise märganudki midagi ebatavalist, siis vaatasin ja uurisin peeglist ja mõtlesin, et kuule jaa, mingi imelik tükk on seal. Katsudes oli selline kõva, aga ei valutanud. Läksin siis kohe kooliarsti juurde ja ma väga ei mäleta, mida ta ütles, aga igatahes soovitas perearsti juurde minna. Seal see seiklus pihta hakkaski.  Loe edasi “Kuidas mul avastati kolmanda staadiumi lümfivähk”

Elu pärast vähki

Ma mäletan nii hästi, kuidas umbes 7 aastat tagasi arutasime tolleaegse parima sõbraga, et meil tuleb elujooksul kindlalt vähk, ainult, et milline, seda me ei teadnud. Kõlab veidralt, aga me tõesti olime mõlemad 100% kindlad selles, sest meie suguvõsas oli seda palju olnud ja kui mõelda, et igal neljandal inimesel avastatakse elu jooksul vähk, siis ei olnud üldse võimatu selline asi. Tema on õnneks siiani terve püsinud ja loodetavasti edaspidi ka, aga minul tuli see vähike juba aasta pärast seda arutust. Loe edasi “Elu pärast vähki”

Lisatoidu teekond

Kuigi lisatoidu teemade kohta on internet infot täis, on ikkagi ka minu blogis mitmeid kommentaare just selle kohta tulnud. Kuidas me alustasime ja millal jne. Ega midagi erilist polegi, kui et lihtsalt hakkasime katsetama.




Loe edasi “Lisatoidu teekond”

Viirus ei hüüa tulles

No ei suutnud leida paremat aega see viirus tulemiseks.. Esimene nädal, mil me nüüd Präänikuga kahekesi kodus oleme ja reedest saati on külas palavikupoiss. Minul tõusis palavik alles pühapäeval, aga no nii ränk oli olla. Mõtlesin, et kui esmaspäeval sama hull on, siis pean küll kellegi appi kutsuma. Pühapäeval ei suutnud püstigi seista reaalselt, kui Indrek poes käis, tuli mu ema appi Präänikuga tegelema, sest mul oli ainult lamades enamvähem okei olla. Pluss oli mul järjekordne munasarja tsüst, mis ei teinud olemist absoluutselt paremaks ja nii ma kannatasingi siin.. Igatahes oli mul eile juba piisavalt parem olla, et abiväge mul lapsega vaja ei läinud (kuigi vanaema käis külas ikkagi) ja täna on juba selline tunne, et palavikku vist enam tagasi ei tule.

Loe edasi “Viirus ei hüüa tulles”

VLOG ja paar sõnakest

Nii, saingi oma esimese vlogi üles! Ma olen täiega uhke enda üle, et ikka enamus ajast ma suutsin kaamera võtta ja filmida, mitte ära unustada. Ütlen veel juurde, et ma ei tea, kui tihedalt neid vloge tulema hakkab, sest ma ei tea, kui tihti mul on miskit filmida, aga ikkagi vahel vast ikka mõni tuleb!




Loe edasi “VLOG ja paar sõnakest”

V spa ja minu poja nimi?

Noniiii, kuna Präänik on juba tuttu läinud ja Indrek läks meile süüa tooma, siis kirjutan natuke meie senisest olemisest ka veidi. Ma tegelikult mõtlesin juba vlogi vaikselt kokku panema hakata, aga kuna mu kaamera jaoks on mingit imejuhet vaja, mida ma kaasa ei võtnud ja Indreku arvuti mälukaarti enam ei taha tunnistada, siis ei tulnud sellest midagi välja :D.




Loe edasi “V spa ja minu poja nimi?”